Eesti Looduseuurijate Selts peab 1400. üldkoosoleku
Eesti vanim teaduslik selts, Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS), koguneb 18. detsembril kell 17 Tartus seltsi majas oma 1400. üldkoosolekule. Üritus märgib seltsi järjepidevat tegutsemist alates 19. sajandist ja on oluline verstapost nii seltsi enda kui ka kogu Eesti teadusajaloo jaoks.
Seltsi ajalugu ulatub aastasse 1853, mil 10. oktoobril (vkj 28. septembril) peeti esimene ametlik koosolek. Seltsi käivitamine ja ülesannete jaotamine oli tollase teadlaskonna jaoks töömahukas ja nõudis kuudepikkust ettevalmistust. Esimesel koosolekul määrati ametisse juhatus ning otsustati seltsi eesmärgid ja töökorraldus. Seltsi esimeseks presidendiks valiti C. E. v. Liphardt, juhatuse liikmeteks A. v. Bunge, A. E. Grube ja A. G. v. Schrenk, kellest viimase õlule jäi ka sekretäri ja kassapidaja töö.
„Sedavõrd suure järjekorranumbriga üldkoosolek on haruldane ka rahvusvahelises võrdluses, peegeldades Eesti teadlaskonna püsivat pühendumust looduse uurimisele, dokumenteerimisele ja hoidmisele,“ tõdeb seltsi president, akadeemik Urmas Kõljalg.
1400. üldkoosoleku päevakorras on:
- eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;
- uute liikmekandidaatide hääletamine;
- 1. ja 1000. üldkoosoleku meenutamine;
- vestlusõhtu Tiit Maraniga päevakajalistel looduskaitseteemadel.
Külalistele kehtib osalustasu 5 eurot. Seltsi liikmetele ja tudengitele on osavõtt tasuta. Koosolekut saab jälgida ka veebi teel, lingi saamiseks palun kirjuta: secretarius@vana.elus.ee