Eesti Looduseuurijate Selts peab 1400. üldkoosoleku
Eesti vanim teaduslik selts, Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS), koguneb 18. detsembril kell 17 Tartus seltsi majas oma 1400. üldkoosolekule. Üritus märgib seltsi järjepidevat tegutsemist alates 19. sajandist ja on oluline verstapost nii seltsi enda kui ka kogu Eesti teadusajaloo jaoks.
Seltsi ajalugu ulatub aastasse 1853, mil 10. oktoobril (vkj 28. septembril) peeti esimene ametlik koosolek. Seltsi käivitamine ja ülesannete jaotamine oli tollase teadlaskonna jaoks töömahukas ja nõudis kuudepikkust ettevalmistust. Esimesel koosolekul määrati ametisse juhatus ning otsustati seltsi eesmärgid ja töökorraldus. Seltsi esimeseks presidendiks valiti C. E. v. Liphardt, juhatuse liikmeteks A. v. Bunge, A. E. Grube ja A. G. v. Schrenk, kellest viimase õlule jäi ka sekretäri ja kassapidaja töö.
„Sedavõrd suure järjekorranumbriga üldkoosolek on haruldane ka rahvusvahelises võrdluses, peegeldades Eesti teadlaskonna püsivat pühendumust looduse uurimisele, dokumenteerimisele ja hoidmisele,“ tõdeb seltsi president, akadeemik Urmas Kõljalg.
1400. üldkoosoleku päevakorras on:
eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;
uute liikmekandidaatide hääletamine;
1. ja 1000. üldkoosoleku meenutamine;
vestlusõhtu Tiit Maraniga päevakajalistel looduskaitseteemadel.
Külalistele kehtib osalustasu 5 eurot. Seltsi liikmetele ja tudengitele on osavõtt tasuta. Koosolekut saab jälgida ka veebi teel, lingi saamiseks palun kirjuta: secretarius@vana.elus.ee
Illustratsioon ja taustafoto: Jane Lees. Fotode autorid (alates liblikast kellaosuti liikumise suunas): Diacrisia purpurata, Art Villem Adojaan; Sus scrofa, Veljo Runnel; Cypripedium calceolus, Ott Rebane; Alcedo atthis, Ott Rebane; Boletus edulis, Allar Antson; Natrix natrix, Jaana Vain, Perca fluviatilis, Urmas Kaja.
Kolme Eesti suurema kõrgkooli teadlased panid ühiselt aluse seltsile, mis aitab tuvastada viiruste levikut ja uurida elurikkust kiiremalt, odavamalt ja täpsemalt.
Eesti Looduseuurijate Seltsi koosseisu loodi tänavu oktoobris uus allüksus, kui rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased asutasid Eesti eDNA Seltsi, mille liikmed uurivad keskkonna DNA-d.
eDNA ehk keskkonna DNA on pärilikkusaine erinevatelt organismidelt, näiteks mullas või vees, mis jõuab keskkonda organismide endi koostises või nende loomuliku elutegevuse käigus. See võimaldab uurida ökosüsteemide liigirikkust otse veest, mullast, õhust või setetest kogutud proovidest.
Eesti eDNA seltsi juhataja ja Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo tõdes, et tegemist on olulise sammuga teaduspõhise ja keskkonnahoidliku tuleviku suunas. „Keskkonna DNA proovide kogumine on mitteinvasiivne ja võimaldab ülemaailmseid seireid teha ökosüsteeme häirimata,” ütles ta.
Abiks ka pandeemia ajal
eDNA meetodeid on Eestis juba kasutatud näiteks COVID-19 reovee seires, võõrliikide ja parasiitide tuvastamisel, raskesti vaadeldavate liikide leviku kaardistamisel ning mullaelustiku kirjeldamisel.
Kristel Panksep, molekulaarse ökoloogia teadur nii Tartu Ülikoolis kui Eesti Maaülikoolis ja üks seltsi asutajaliikmetest, tegeles COVID-19 kriisi ajal reoveeproovidest koroonaviiruse jälgede otsimisega. Ta seletas, et keskkonna DNA saab anda ülevaate viiruste levikust mingis kindlas piirkonnas. „Me ei pea kedagi kinni püüdma, piisab vaid veeproovist. Keskkonnaproove võttes säästame ka loodust ja oma ressursse, nagu aeg ja raha.“
eDNA uurimise meetodit on kasutatud ka näiteks Võrtsjärves elavate haugide kudemispiirkondade tuvastamisel. „Traditsioonilised seiremeetodid kalade seirel on vaatlused ja kinni püüdmine, mis on väga aja- ja ressursimahukad. Keskkonna DNA võimaldab seda teha nii, et me võtame vaid vee- või setteproovi ja saame liigi olemasolu veekogus kindlaks teha,“ seletas Panksep.
Panksepa sõnul on eDNA metoodika viimase kümne aastaga hüppeliselt arenenud ja muudab oluliselt seda, kuidas keskkonda uuritakse. „Keskkonna DNA metoodika on väga tundlik. Näiteks vähearvukate võõrliikide seire puhul paneb see aluse ülejäänud seire kavandamiseks,“ ütles ta. Enamus teisi Euroopa riike juba kasutavad seda meetodit nii pinnase, õhu kui vee seireks. Panksep rääkis, et sama keskkonnaproov, millest teadlased eDNA meetoditel parasjagu vajalikud järeldused teevad, on külmikus säilitatav mitmeid aastaid ja uue idee saamisel on võimalik neid proove taas kasutada.
Oluline võimalus teadlaste koostööks
Eesti eDNA Selts koondab sarnase huviga teadlasi erinevatest Eesti teadusasutustest, pakkudes teadmussiiret, koostöövõimalusi ja osalust ühisrahastusprojektides. Seltsis on 20 asutajaliiget Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ning Tallinna Tehnikaülikoolist. Asutajaliikmete hulka kuuluvad selle ala maailma tipud, kellest mitmel on seoseid ka välismaiste ülikoolidega.
Eesti eDNA Seltsi eesmärk on arendada ja testida eDNA metoodikaid erinevates elupaikades ja organismirühmades, integreerida eDNA seire olemasolevatesse keskkonnauuringutesse, automatiseerida seireprotsesse ning rakendada tehisaru tulemuste analüüsimisel.
Järgmine üldkoosolek toimub 30. oktoobril kell 17 LUSi saalis Struve tn 2. Ettekande peab Arko Olesk teemal “teadlase roll meedias”. Ettekande taustaks on Arko poolt hiljuti kaitstud doktoritöö: Doktoritöö: teadlastel on meedias mitu nišši | Tallinna Ülikool
Presiidiumi otsusel kehtib alates oktoobrist külaliste jaoks osalustasu 5 eur. LUSi liikmed ja tudengid tasuta.
Koostöös ajakirjaga Eesti Loodus jätkame 8. oktoobril kell 17.00 LUSi majas (Struve 2, Tartu) vestlusõhtute sarja. Oma teadustööst tuleb kõnelema Tartu ülikooli hüdrobioloog ja molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Veljo Kisand. Jututeema on keskkonna-DNA ja sellega seotud teadusuuringud. Loe ka Veljo Kisandi artiklit sama teema kohta.
Eesti Looduse tellijatele ja LUSi liikmetele on osavõtt tasuta, teistele maksab 5 eurot. Veebiülekannet vestlusest ei toimu.
Septembrikuus jätkuvad LUSi igakuised üldkoosolekud. 25. septembril kell 17 tulevad LUSi külla Eestimaa Looduse Fondi töötajad ning ettekande peab Tarmo Tüür teemal “Ekspertühenduse roll keskkonnapoliitika kujundamises – ELFi kogemus”. Toimub arutelu.
Kogunemine kell 17 Struve tn 2 saalis. Algus akadeemilise veerandtunniga. Alguses uute liikmete hääletamine ja remondifondi panustajate tänamine.
Ilmunud on 2.-4. mail Kauksis toimunud looduseuurijate päeva jooksul tehtud loodusvaatluste kokkuvõte. Kõige rohkem vaadeldi erinevaid loomariigi esindajaid. Kõige rohkem erinevaid liike pandi kirja kottseente hõimkonnas. Suur tänu tublidele vaatlejatele! Kokkuvõte on leitav siin: ELUS_päev_2025 kokkuvõte
Veelgi täpsemat infot vaatluste kohta näeb PlutoFis:
Olete oodatud neljapäeval, 29. mail kl 17 Struve tn 2 saalis toimuvale üldkoosolekule. Aune Veersalu tutvustab oma kogemusi Põhja-Soomest ja toimub arutelu saamide vs teadlaste arusaamadest sealse looduse kohta.
Kaugemalviibijad saavad liituda TEAMSi kaudu. Lingi saamiseks palume pöörduda: secretarius@vana.elus.ee
Järgmine üldkoosolek toimub 24. aprillil algusega kell 17 LUSi saalis Struve tn 2. Liisa Rennel keskkonnaagentuurist tutvustab Šveitsi projekti raames toimuvaid vabatahtlikke seireid.
Vajadusel saab koosolekut jälgida veebis. Külalistel palutakse lingi saamiseks pöörduda secretarius@vana.elus.ee
