Järgmine LUSi üldkoosolek toimub 25. mail LUSi saalis Struve tn 2 algusega kell 17. Seekordne üldkoosolek on eriline, kuna peale ettekannet toimuvad PRESIIDIUMI ja REVISJONIKOMISJONI valimised ja majandusaasta aruande kinnitamine. Info valmiste kohta ilmus LUSi listis. Kes ei saa koosolekule tulla, palun kirjutage volitus teisele LUSi liikmele kes hääletab teie eest.
Ettekannet peab Peep Jürmann teemal „Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna lühitutvustus“.
Registreerumine 49. teoreetilise bioloogia kevadkooli “Taasta/umise teooria”on avatud. Sel aastal toimub kevadkool 28.-30. aprillini Kirna Õppekeskuses (https://jogeva.kaitseliit.ee/et/asukoht). Ürituse programm selgub aprillis.
Korralt juba 49. kevadkooli teemaks on „Taasta/umise teooria“. Looduse taastamine ja taastumine on üks kõige ajakohasemaid teemasid, paljudest kriisidest räsitud inimkonna püsimajäämise üks võtmeküsimusi. Ent teisalt on see täiesti ajatu teema – elusloodus on läbi aastamiljardite tegelenud seisukorra, jõu- ja muude varude ennistamisega kõikvõimalikel eluslooduse organiseerituse tasanditel ning väga erinevatel aja- ja ruumiskaaladel. Kuidas selle elu lindi tagasikerimise võimalusega ikkagi on? Nii ontogeneetiliselt kui ka fülogeneetiliselt, nii organismi sees kui ka tema ümber, nii isendite kui ka protsesside koha pealt? Kas inimene on üldse võimeline midagi taastama, või on taastumine vaid looduse enese kätes ja köitraagudes? Kas ongi üldse mõtet püüda taastada midagi juba kadunut, või tasuks pigem luua võimalusi millegi uue ja parema tekkimiseks?
Selleks, et teaksime Sind oodata, palun täida allolev registreerumisvorm ning maksa osalustasu.
Eesti Looduse Mõttekoja (ELM) sarja raames toimub 15. veebruaril kell 15:30 LUSi saalis Ants Tulli ettekanne “Kodu- ja metsloomadega levivad zoonootilised siseparasiidid Eestis”. ELMi sarjas tutvustavad hiljuti doktorikraadi kaitsnud teadlased oma doktoritöö sisu laiemale avalikkusele.
Ettekannet on võimalik jälgida ka UTTV-s, Facebooki lingil: https://fb.me/e/2zLONziyR. Küsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do keskkonnas koodiga: #3148636
Järgmine üldkoosolek toimub neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17 LUSi saalis Struve tn 2. Tõnu Viik ja Sulev Kuuse esitlevad värskelt ilmunud Mart Viikmaa elulugu tutvustavat raamatut „Magister, kes andis nõu professoreile“.
Mart Viikmaa (1938-2018) oli tuntud Eesti bioloog ja geneetik. Mart oli ELUSi teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees (1983-1984) ning Loodusteaduste Klassika sarjas ilmunud raamatu „Pärilikkuseteaduse teerajajad“ (2018) autor. Vt Pärilikkuseteaduse teerajajad – Apollo.
Peale ettekannet uute liikmekandidaatide tutvustamine ja suupistelaud. Võimalus ettekannet jälgida Zoomi kaudu, külalistel palume lingi saamiseks pöörduda: secretarius@vana.elus.ee
Mart Viikmaa elulugu tutvustav raamat: “Magister, kes andis nõu professoreile” (2023)Mart Viikmaa raamatu „Pärilikkuseteaduse teerajajad“ (2018) kaanefoto
Selle aasta viimane üldkoosolek toimub 22. detsembril kell 17 LUSi saalis. Kavas aastalõpu ettekanne LUSi Presidendilt ja loodusfotode vaatamine Ain Piiriga (kagu-Eesti päevaliblikad).
Võimalik liituda ka zoomi teel, lingi saamiseks palume pöörduda: secretarius@vana.elus.ee
Järgmine üldkoosolek toimub 27. oktoobril kell 17 LUSi saalis Struve tn 2. Ettekande teeb Egle Tammeleht teemal “Aasta loom 2022 – pruunkaru”. Järgneb uute liikmete hääletamine. Külalised oodatud.
Eesti Looduseuurijate Selts inventeeris aastatel 2019-2022 riigimaadel veel registreerimata vääriselupaikasid (VEP). Üle kontrolliti ligi 24 tuhat metsaeraldist, millest vääriselupaiga tunnustele vastas kolmandik aladest. Kokku leiti ja kirjeldati riigimaadele 4100 uut vääriselupaika, mille pindala oli 13 400 ha. Uute VEPde andmed on edastatud Keskkonnaametile, kes on kinnitanud vääriselupaigad 2/3 ulatuses ja ülejäänud andmed on ametis kontrollimisel.
Kirjeldatud uutest vääriselupaikadest asuvad majandusmetsades 7500 ha ja erinevatel kaitstavatel aladel 5900 ha, sh planeeritavatel kaitsealadel. Viimastel aastatel on VEPe suurel hulgal juurde kirjeldanud ka RMK, vähemalt 9000 ha ulatuses. Kokku on praeguseks (19.09.2022) vääriselupaikasid keskkonnaregistris kokku 38 500 ha, mis moodustab 1,6% metsamaast.
Vääriselupaigad on veel säilinud loodus- ja põlismetsad, kus leidub haruldasi ja ohustatud liike – need on mitmekesise elustiku ning väga kõrge looduskaitselise väärtusega metsaalad. Uutest vääriselupaikadest leiti palju kaitsealuseid ja ohustatud liike, sh kümneid väga haruldasi liike, nt väike-punalamesklane, männisinelane, helepruun taelik, poropoorik, kaunis neersamblik, tera-mõhnsamblik, kurdõhik ja tamarisk-kariksammal.
Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminar toimub 27. septembril kell 14-17 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Lisaks VEP inventuuri tulemustele ja leitud liikidele räägime vääriselupaikade hiljutisest servamõju-uuringust ja maakasutusmuutuste mõjust VEP-dele:
Vääriselupaikade inventuur riigimaadel 2019-2022 – tulemused ja muljed
Renno Nellis, VEP inventuuri projektijuht
Milliseid ohustatud ja haruldasi liike leidsime vääriselupaikadest?
Indrek Tammekänd, loodusväärtuste ekspert
Eesti loodusmetsafragmentide elustik ja struktuur – hiljutise uuringu tulemused
Kadri Runnel, Tartu Ülikool
Vääriselupaigad ja maakasutusmuutused
Anneli Palo, Tartu ÜlikoolPalun registreeruge VEPi seminarile alloleval lingil:
