Author: admin

Eksperdid plaanivad riigimaadel kaardistada mitu tuhat hektarit vääriselupaiku

PRESSITEADE
Eesti Looduseuurijate Selts
12.12.2018

Eksperdid plaanivad riigimaadel kaardistada mitu tuhat hektarit
vääriselupaiku

Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades
vääriselupaiku kaardistama. Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri
käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle
Eesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 ha kõrge
loodusväärtusega alasid.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud
vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või
ohustatud liikidele – sestap vajavad need alad kaitset. Eestis
inventeeriti viimati VEPe süstemaatiliselt aastatel 1999-2002.
Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50%
olemasolevatest VEPidest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning
vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.

“Eesti metsades on peidus veel tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega
vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur – kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks,” rääkis vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis. “Kuna riik ei ole hoolimata korduvatest keskkonnaühenduste ja ekspertide palvetest näidanud initsiatiivi vääriselupaiku laialdasemalt inventeerida, tulime sel teemal riigile appi,” selgitas Nellis.

Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt
keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt
kaitstud. Eramaadel on VEPide kaitse vabatahtlik, maaomanikud saavad
riigiga sõlmida nende alade kaitseks tasustatud lepingu. Käesolev
vääriselupaikade inventuur keskendub riigimaadele, kus on ka kõige rohkem
vääriselupaiku säilinud.

Inventuuri viivad Eesti Looduseuurijate Seltsi eestvedamisel läbi
vääriselupaikade määramise tunnistust omavad spetsialistid. Vastavalt
vääriselupaikade määrusele kontrollivad andmeid Keskkonnaameti
spetsialistid, kes edastavad need Keskkonnaagentuurile registrisse
kandmiseks. Projekti raames on plaanis koolitada juurde spetsialiste, kel
oleks pädevus vääriselupaiku määrata, et tagada vääriselupaikade
registreerimise pikaajaline jätkusuutlikkus. Aastatel 2018-2020
läbiviidavat vääriselupaikade inventuuri projekti toetab Baltic Sea
Conservation Foundation.

Uuri lähemalt projekti kohta SIIT!

Rohkem infot:

Renno Nellis
Vääriselupaikade inventuuri projektijuht
Eesti Looduseuurijate Selts
E-post: renno.nellis@gmail.com
Tel: +372 53 021 377

Mariliis Haljasorg
Vääriselupaikade inventuuri projekti kommunikatsioonijuht
Eesti Looduseuurijate Selts
E-post: mariliis@vana.elus.ee
Skype: mariliis.haljasorg

16. juunil Loodusfestivali päev LUSi majas ja hoovis

Ühendame seekord looduseuurijate päeva loodusfestivali päevaga.

Programm on huvitav, ootame külla! Juba eelmisel päeval algab loodusvaatluste maraton, ootame rohket osavõttu!

  • 00.00–12.00 Loodusvaatluste maraton Tartus (Tartu Ülikooli botaanikaaed, Lai 38)

Loodusvaatluste maratoni (LVM) eeskujuks on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz. BioBlitz tähendab, et kindlas paigas tuvastatakse kindlal ajavahemikul nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liike otsitakse harrastusvaatlejate ja -teadlaste abiga. Üritus on tasuta.

Loodusvaatluste maraton toimub 15.–16. juunil paljudes kohtades üle Eesti. Vaata lähemalt:loodusfestival.ee/LVM

11.00 – 12.00 Loodusvaatluste maratoni raames taimede jalutuskäik Toomemäel koos Toomas Kukega. Kohtumispaik LUSi maja ukse juures (Struve 2).

  • 12.00–13.30 Jalutuskäik Eesti Loodusuurijate Seltsi aias (Struve 2, Tartu)

Mati Martin räägib looduslikust mitmekesisusest aias. Otsime ja määrame liike koos Mati Martini ja Silja Kanaga. Looduseuurijate seltsi aias on erinevate liikide pildid, igaüks saab terve päeva jooksul aia loodusega tutvuda. Saab mängida liikide otsimise mängu.

  • 14.00- 17.00 “Keskmine Eesti inimene 100 aastat tagasi ja praegu” (Struve 2, Tartu)

Kell 14–15 toimub Eesti Looduseuurijate Seltsi majas antropoloog Leiu Heaposti loeng.

Pärast loengut (kell 15–17) kogume koos Eesti Looduseuurijate Seltsi füüsilise antropoloogia sektsiooni liikmetega mõõtmisandmeid Eesti inimeste kohta. Tule ja anna oma panus! Võimalus võrrelda ennast saja aasta taguse Eesti inimesega (maketid Struve 2 hoovis).

  • 15.00–17.00 Kas putukad on tulevikutoit? (Struve 2, Tartu)

Entomofaagia. Tartu Ülikooli zooloogia osakonna doktorant Sille Holm tutvustab putukate kasvatamise võlusid ja valusid. Kohapeal on võimalik degusteerida erinevaid putukasnäkke.

  • 16.00–17.00 Puude ja põõsaste joonistamise õpituba (Struve 2 aed, Tartu)

Võta kaasa värvipliiatsid või pastellid (paber kohapeal). Juhendaja Marin Laes. Tasuta, eelregistreerumine kohtade täitumiseni: bit.ly/LF16juuni 

Päeva jooksul on avatud lastele mängunurk.

LUSi majas tee, kohv, küpsised.

Kingi Eestile 100 loodusvaatlust

Alates 10. aprillist kuni 15. septembrini on võimalus osaleda loodusvaatluste kampaanias “Kingi Eestile 100 loodusvaatlust”.
Eesmärgiks on, et iga osaleja vaatleks 100 erinevat liiki ja sisestaks need vaatlused loodusvaatluste andmebaasi – http://lva.eelis.ee
Registreerimiseks saab kasutada veebilehte ja nutirakendust (otsida poodidest loodusvaatluste nutirakendust või lühendit LVA-d)
Rahvusliigid, 2018. aasta liigid ja I ja II kaitsekategooria liikide vaatlemine võimaldab eesmärgini jõudmiseks vaadelda vähem kui 100 erinevat liiki, sest need liigid annavad vaatlejale 2 punkti ja kõik ülejäänud 1 punkti. Kõikide osalejate vahel, kes sügiseks saavad 100 punkti kokku loosime välja auhindu.
Osaleda on võimalik ka grupina. Sel juhul tuleb 100 punkti kokku saada grupi peale kokku. Grupina osalemiseks tuleb grupp registreerida e-kirja teel kuni 10. maini (10. mai kaasa arvatud). Vastavasisuline kiri tuleb saata reigo.roasto@envir.ee Grupis osaledes ei ole võimalik osaleda individuaalselt.
Kampaania kohta täpsemalt saab lugeda – http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/default.aspx?id=-397217648
Üheskoos aitame kaasa Eesti liikide leviku kaardistamisele ja märkame loodust enda ümber.
Liike kutsuvad vaatlema ja vaatlusi registreerima Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts.

Eesti harrastusteaduse ühingu ümarlaud – 8. veebruaril kell 15

Eesti Harrastusteaduse Ühing kutsub asjahuvilisi 8. veebruaril
Tartusse ümarlauale, kus arutatakse harrastusteaduse (sünonüümid ka
kodanikuteadus, rahvateadus) võimaluste üle tänapäeva Eestis ning
kaardistatakse ümarlaua osapoolte huvid.

Laias laastus on harrastusteaduse huvigrupid:

– kodanikud (näiteks linnuvaatlejad, keskkonnaaktivistid, ilmahuvilised),
– teadlased,
– riigi- või munitsipaalasutused

aga ka ettevõtted, kodanikuühendused jt.

Mõned näited võimalikest haakumistest:
Kodanik – info kogumine, probleemide tõstatamine, probleemide lahendamine …
Teadlane – info töötlemine, järelduste tegemine, kodanike kaasamine
info kogumisse, …
Asutused – probleemide lahendamine, kodanike kaasamine info kogumisse,
demokraatlike otsustusprotsesside algatamine, …

Viimaseid artikleid antud teemal:

https://heureka.postimees.ee/4379333/tarmo-soomere-ja-erki-tammiksaar-eesti-teaduse-markamatud-tugisambad-tuleb-varjusurmast-valja-tuua?_ga=2.77869844.1819970332.1508777499-1159800010.1506085174

https://www.nature.com/articles/d41586-017-05745-8

Ümarlaud toimub 8. veebruaril 15-17 Eesti Looduseuurijate Seltsi
auditooriumis Struve 2, Tartu.
Kokkusaamise alguses antakse ka väike ülevaade, mis Euroopas ja ka
mujal sel teemal toimub ja kuidas see meid võiks kõnetada.

Kui soovite ümarlaua arutelus osaleda, andke palun teada:

veljo.runnel@ut.ee
5206108
Eesti Looduseuurijate Selts / Tartu Ülikooli loodusmuuseum

NB! Kui teate kedagi, kes võiks antud teemast huvitatud olla ja tahab
arutelus osaleda, palun andke ka neile vihje ümarlaua toimumise kohta.

—————————
—————————

Eesti Harrastusteaduse Ühing on Eesti Looduseuurijate Seltsi
erialasektsioon, mis on võtnud eesmärgiks luua harrastusteadusele
metoodiline ja teoreetiline aluspõhi ning pakkuda sihtrühmadele tuge
koostöö arendamisel, samuti edendada harrastusteaduse osatähtsust
ühiskonnas.

Kristel Vilbaste ettekanne ELUSi üldkoosolekul 21. dets kell 17.15

Selle aasta viimasel ELUSi üldkoosolekul 21. dets kl 17.15 kõneleb Kristel Vilbaste teemal  “Eesti allikad – kultuspaigad või joogivee tagavara?”

Nagu ikka, on toimumiskohaks ELUSi maja saal, Struve 2.

Millest tuleb juttu: Eestis on hinnanguliselt 15 000 allikat, kokku on neid loetud 4000. Pärimuslugudega on kaetud üle 500, ometi on need lood enamuses ligi pool sajandi vanad. Paljud inimesed teavad heal juhul 2-3 Eesti kuulsamat allikat, aga ei tea, kus on lähim veevõtukoht. Miks see nii on ja kas olukorda annab muuta?

Kõik huvilised on oodatud!