Maalehes ilmunud Mari Kartau artikkel \u201cMetsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha\u201d oli eksitava sisuga, tuginedes peamiselt hinnangutel ja meelevaldsetel oletustel, mitte faktidel. Sestap peame oluliseks tuua v\u00e4lja m\u00f5ned t\u00e4htsamad faktid.<\/p>\n
Artiklis ei ole t\u00f5estatud pealkirjas s\u00f5nastanud v\u00e4idet. M\u00e4rgiline on seegi, et teksti autor ei k\u00fcsinud artikli eel \u00fcheltki r\u00fcnnatavalt osapoolelt (sh BALTCF fondilt) artikli p\u00f5hiteema kohta kommentaari, \u00fcksnes \u00fche \u00f6kos\u00fcsteemiteenuseid puudutava k\u00fcsimuse ELUSilt. Paljudele loo faktivigadele on t\u00e4helepanu juhtinud ka Eesti Ekspress 10. oktoobri uudiskirjas “Must propagandas\u00f5da metsat\u00f6\u00f6stuse moodi”<\/a>. Toome v\u00e4lja m\u00f5ned olulisemad faktid, mille teksti autor loost t\u00e4iesti v\u00e4lja v\u00f5i h\u00e4guseks j\u00e4ttis, eksitades sellega lugejat ning \u00f5\u00f5nestades metsakaitsjate mainet.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n V\u00e4\u00e4riselupaiku ehk elurikkaid vana loodusmetsa kilde on Eestis leitud ainult 1,3% metsamaast. Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS) ning samuti RMK inventeerivad riigimaadel v\u00e4\u00e4riselupaikasid looduskaitselisest huvist ja siseriiklikust kokkuleppest l\u00e4htuvalt. Siseriiklik kokkulepe riigimaadel v\u00e4\u00e4riselupaikade kaitsmiseks tehti juba sajandivahetusel, kui toimus esimene v\u00e4\u00e4riselupaikade inventuur. Selle k\u00e4igus kaardistati hinnanguliselt ainult pooled v\u00e4\u00e4riselupaigad. Ent \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4id aastateks kaardistamata ja neid m\u00e4\u00e4rati j\u00e4rjest raiesse. Seet\u00f5ttu soovib ELUS neid alasid kaardistada.<\/p>\n<\/div>\n Praegu kehtiv metsanduse arengukava<\/a> n\u00e4eb ette v\u00e4\u00e4riselupaikade j\u00e4tkuva inventeerimise ja uue metsanduse arengukava (aastani 2030) huvir\u00fchmade aruteludel lepiti konsensuslikult \u00fche eesm\u00e4rgina arengukava koostamisel kokku,<\/a> et \u201cV\u00e4\u00e4rtuslike metsaalade s\u00e4ilitamiseks inventeerida kiiresti ja\/v\u00f5i v\u00f5imalikult kuluefektiivselt k\u00f5ik v\u00e4\u00e4riselupaigad riigi- ja erametsas<\/em>\u201d. Riigimaadel asuvad v\u00e4\u00e4riselupaigad on keskkonnaministri m\u00e4\u00e4ruse alusel kaitstud<\/a>. \u00dchtlasi n\u00f5uab v\u00e4\u00e4riselupaikade kaitset riigimetsas RMK-le antud rahvusvaheline FSC vastutustundliku metsamajandaja sertifikaat.<\/p>\n<\/div>\n FAKT 2:<\/strong>\u00a0V\u00e4\u00e4riselupaikade s\u00e4ilitamisel on nende rahaline v\u00e4\u00e4rtus hinnanguliselt k\u00fcmneid kuni tuhandeid kordi suurem, kui raiutud puidust saadav tulu.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n Maalehe artikli autor k\u00fcsis ELUSilt enne artikli avaldamist vaid \u00fche k\u00fcsimuse: kas meile teadaolevalt on keegi v\u00e4lja arvutanud, kui suur on \u00fche keskmise VEPi \u00f6kos\u00fcsteemi teenustest tulev kasu? ELUS saatis lehel kommentaari ning viite kahele Eesti teadust\u00f6\u00f6le, mis on seda v\u00e4\u00e4rtust erinevatest aspektidest anal\u00fc\u00fcsinud. Autor aga teadust\u00f6id sisuliselt ei arvestanud, v\u00f5ttis aluseks vaid \u00fche metsat\u00f6\u00f6stuse esitatud ja v\u00e4ga lihtsustatud puidu tulust l\u00e4htuva kalkulatsiooni, mis ei p\u00f5hine teadust\u00f6\u00f6l, ning tegi j\u00e4rgmise j\u00e4relduse: \u201cIga kaitse alla v\u00f5etav hektar metsa toob Eestile konkreetset majanduslikku kahju. Kindlasti toob ta teistpidi ka kasu puutumatu looduse n\u00e4ol, kuid teadmata, kui suur see ikkagi on, j\u00e4\u00e4vad meile \u00fcksnes miinused.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n Artiklist v\u00e4lja j\u00e4etud maa\u00fclikooli magistrit\u00f6\u00f6st<\/a> selgub aga, et J\u00e4rvselja p\u00f5lismetsa erinevate \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste (elurikkus, turism, teadus\/haridus) hind on iga\u00fcks eraldi k\u00fcmneid v\u00f5i tuhandeid kordi suurem, kui sealt saadav puidutulu. Lisaks on Maalehe artiklis p\u00f5gusalt viidatud s\u00fcsiniku sidumisele<\/a> kui \u00fchele \u00f6kos\u00fcsteemsele teenusele, mille hind on samuti mitmeid kordi suurem v\u00f5rreldes puidutuluga. Seega on artiklis toodud j\u00e4reldus vale.<\/p>\n<\/div>\n FAKT 3.<\/strong>\u00a0BALTCF fond loodi kohtuv\u00e4lise kokkuleppe tulemusel Nord Streami keskkonnakahju leevendamiseks, Gazprom fondi tegevuses ei osale.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF) loodi 2014. aastal Nord Streami gaasijuhtme negatiivsete keskkonnam\u00f5jude leevendamiseks. Nord Stream maksis toona \u00fchekordselt ja tagastamatult kohtuv\u00e4lise kokkuleppe tulemusel h\u00fcvitise L\u00e4\u00e4nemere keskkonna kahjustamise eest. Selle raha kasutamiseks moodustati BALTCF fond, et suunata see raha otseselt L\u00e4\u00e4nemere ja selle \u00fcmbruse keskkonnaseisundi parandamiseks.<\/p>\n<\/div>\n V\u00e4\u00e4riselupaikade s\u00e4ilitamisel on nende rahaline v\u00e4\u00e4rtus hinnanguliselt k\u00fcmneid kuni tuhandeid kordi suurem kui raiutud puidust saadav tulu. Fond loodi kokkuleppena Nord Streami, suurte keskkonna\u00fchenduste WWF Germany (World Wide Fund for Nature), NABU (Nature and Biodiversity Conservation Union), BUND (Friends of the Earth) ja Saksa kohaliku liidumaa Mecklenburg-Vorpommern vahel. Gazprom fondi tegevust ei suuna. Fondi eesm\u00e4rgid, tegevus ja juhtimine on avalik. Loe fondi vastulauset Maalehe portaalist.<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n BALTCF fondist toetatakse k\u00fcmneid L\u00e4\u00e4nemere valgala olukorra parandamiseks loodud projekte.<\/strong>\u00a0Eestis on BALTCF fondist projektitaotlusele positiivse rahastusotsuse saanud vaid ELUS ning Kotkaklubi, viimase projekti partneriteks on RMK ja keskkonnaamet. K\u00f5igi Eestis ja mujal rahastatud projektide kohta saab lugeda iga soovija fondi kodulehelt:\u00a0baltcf.org\/portfolio.<\/em><\/p>\n Artikli autor on Renno Nellis, ELUSi v\u00e4\u00e4riselupaikade kaardistamise projektijuht. ARTIKKEL ilmus 15. oktoobril Maalehes<\/a><\/p>\n<\/div>\n